Uudised

TalTech Mereakadeemia lektori PhD Loreida Timbergi loeng "Kalad vees, tootmisel ja taldrikus" 27. oktoober Saku Gümnaasium

26.oktoobril toimus keemia tundide ajal 2 loengut 10MAJ ja 11HU klassidele.


Loeng sidus keemiat, bioloogiat, geograafiat, majandust ja avalikku haldust. Samuti tutvustati kaasaegse teadlase põnevat elukutset. Räägiti kala ülepüügi probleemidest ja lahendustest: püügikvootidest, kalade taasasustamisest, päritolu märkimisest ja vesiviljelusest.

Õpilased said teada, et maailmas on 20 000 kalaliiki ja Eestis vaid 75. Tursa ning lõhe varud Eesti vetes on kriitilises seisus. Lõhet püütakse meie vetes kõigest 1000 tk aastas. Eestlane sööb 50 000 tonni kala aastas. Samas räime, ahvena ja haugi varud kasvavad. Räägiti Kuressaare laevade katsebasseinidest ja Mustast merest pärit võõrliigist ümarmudilast. Õpilased said teada, et tööstuslikukt püütakse Eestis vaid Läänemerest ja Peipsilt. Eestis on suisa 27 kala- ja 18 vähikasvandust. Ettekande slaididel näidati jõevähi tiiki, angerja basseini ja karpkala kasvandusi.

Loengul selgitati, miks kala rikneb. Põhjusteks toodi välja füüsikalised kahjustused, mikroorganismide(bakterite) ja kala enda ensüümide (bioloogiliste katalüsaatorite) toimet.
Selgitati kala soolamise keemilist sisu, s.h. osmootset šokiseisundit. Sool lükkab vee kalast välja ja aeglustab kalavalkude lagunemist. Lektor illustreeris vahva videoga tööstuslikki tursafilee soolamist süstlanõelte ja soolalahuse abil. Hetkeks tekkis tunne, nagu kuulajad viibiksidki kalatöötlustehases.

Õpilastele tutvustati ka kala suitsutamise ning külmutamise tehnoloogiaid. Suits kuivatab kala ja muutub bakteritele raskemini läbitungitavaks. Samuti aeglustab suits rasvade lagunemist.
Õpilased said teada, et koolisööklas tohib pakkuda kalapulki juhul, kui need sisaldavad vähemalt 55% puhast kalaliha.

Kala kui toit. Suurte kalakasvatuse kalad sisaldavad vähem toitaineid kui looduslikud liigikaaslased. Samuti on väiksemad kalad keemilise koostise poolest kasulikumad tervisele. Kõige väärtuslikum osa kalast on kalarasv. Kala on oluline oomega-3-rasvhate allikas. Eriti oluline on rasvase kala tarbimine noorele inimesele. Väärtuslikud rasvhapped osalevad lihaste, liigeste ja aju arengus.
Meie noored tarbivad kahetsusväärselt vaid 7,5 kg kala aastas. Jaapanlane tarbib näiteks 80 kg aastas.
Oleme tänulikud, et meie õpilastel oli võimalik kuulata niivõrd insporeerivat ja huvitavat leongut.

Keemia õpetaja
Anna Kikkas

Loeng sidus keemiat, bioloogiat, geograafiat, majandust ja avalikku haldust. Samuti tutvustati kaasaegse teadlase põnevat elukutset. Räägiti kala ülepüügi probleemidest ja lahendustest: püügikvootidest, kalade taasasustamisest, päritolu märkimisest ja vesiviljelusest.

Õpilased said teada, et maailmas on 20 000 kalaliiki ja Eestis vaid 75. Tursa ning lõhe varud Eesti vetes on kriitilises seisus. Lõhet püütakse meie vetes kõigest 1000 tk aastas. Eestlane sööb 50 000 tonni kala aastas. Samas räime, ahvena ja haugi varud kasvavad. Räägiti Kuressaare laevade katsebasseinidest ja Mustast merest pärit võõrliigist ümarmudilast. Õpilased said teada, et tööstuslikukt püütakse Eestis vaid Läänemerest ja Peipsilt. Eestis on suisa 27 kala- ja 18 vähikasvandust. Ettekande slaididel näidati jõevähi tiiki, angerja basseini ja karpkala kasvandusi.


Loengul selgitati, miks kala rikneb. Põhjusteks toodi välja füüsikalised kahjustused, mikroorganismide(bakterite) ja kala enda ensüümide (bioloogiliste katalüsaatorite) toimet.
Selgitati kala soolamise keemilist sisu, s.h. osmootset šokiseisundit. Sool lükkab vee kalast välja ja aeglustab kalavalkude lagunemist. Lektor illustreeris vahva videoga tööstuslikki tursafilee soolamist süstlanõelte ja soolalahuse abil. Hetkeks tekkis tunne, nagu kuulajad viibiksidki kalatöötlustehases.

Õpilastele tutvustati ka kala suitsutamise ning külmutamise tehnoloogiaid. Suits kuivatab kala ja muutub bakteritele raskemini läbitungitavaks. Samuti aeglustab suits rasvade lagunemist.
Õpilased said teada, et koolisööklas tohib pakkuda kalapulki juhul, kui need sisaldavad vähemalt 55% puhast kalaliha.

Kala kui toit. Suurte kalakasvatuse kalad sisaldavad vähem toitaineid kui looduslikud liigikaaslased. Samuti on väiksemad kalad keemilise koostise poolest kasulikumad tervisele. Kõige väärtuslikum osa kalast on kalarasv. Kala on oluline oomega-3-rasvhate allikas. Eriti oluline on rasvase kala tarbimine noorele inimesele. Väärtuslikud rasvhapped osalevad lihaste, liigeste ja aju arengus.
Meie noored tarbivad kahetsusväärselt vaid 7,5 kg kala aastas. Jaapanlane tarbib näiteks 80 kg aastas.
Oleme tänulikud, et meie õpilastel oli võimalik kuulata niivõrd insporeerivat ja huvitavat leongut.

Keemia õpetaja
Anna Kikkas