Saku 4. kl Algkool Prindi
Saku 4-kl. Algkool (1920 - 1934)
1920. aasta sügisest nimetati Saku Vallakool ümber Saku 4-klassiliseks Algkooliks.
Õpilaskond laienes neljandas klassis käivate laste arvel. Endiselt jäid kõik klassid töötama ühte tuppa ühe õpetaja käe alla. Õppimistingimused olid koolis viletsad: Harju Maakonna Haridusnõukogu revidendid tegid haridusnõukogule ettekande, soovitades jätta kool tegutsema kolmeklassilisena. Õpetajal olla liiga suur koormus ning valitsevais tingimusis polevat loota, et mõnigi õpilane kevadel kursuse lõpetab. Lastevanemate palvel jäeti kool siiski neljaklassiliseks.
1921. aastal astus esimesse klassi ainult kolm õpilast, kokku käis koolis tol aastal 18 last. Jälle oli Saku kool maakonna haridusametnike kõneaineks, kaugel polnud otsus kooli sulgemise kohta. Juhtum lahenes nii, et õpetaja Bersoni palka vähendati alakoormuse tõttu.
1923./24. õppeaastal käis koolis 21 last. Enne kooliaasta algust tegi maakonna koolivalitsus Saku Vallavalitsusele ettepaneku liita Saku ja Kurtna ringkondade koolid, sest väikeste maakoolide ülalpidamine oli riigile kallis, samas jäi varustatus õppematerjalidega kehvemaks. Saku Vallavalitsus ei soostunud ettepanekuga, parema lahenduse puudumisel tegutsesid mõlemad koolid edasi endisel kujul.
1923. aasta veebruaris esitas Saku vald koolimajade ehitusfondile avalduse 4,5 miljoni marga suuruse laenu saamiseks Kajamaale uue koolimaja ehitamiseks vana maja vahetusse lähedusse. Riigi haridusametnike arvates polnud ehituskrunt kõige paremini valitud, sest kool oleks jäänud kaugeks Kurtna kogukonna lastele, kelleta kooli jaoks tarvilikku õpilaste arvu täis ei oleks saadud. Seepeale esitas valla volikogu palve Põllutööministeeriumile eraldada Traani talukoha maad koolimaja ehituskrundiks. Ministeeriumi vastus oli eitav. Nii jäi esialgu laen saamata ja ehitusplaan soikus.
1925. aastal pandi vallamaja ruumes alus avalikule raamatukogule, mille esimesed raamatud olid vallavalitsuse, Harjumaa Koolivalitsuse ning rikkamate taluperemeeste annetus. Raamatukoguhoidja ülesandeid täitis kooliõpetaja.
1925./26. õppeaastal käis Saku 4-klassilises Algkoolis 29 last. Sel õppeaastal maakonna koolivalitsuse nõudel Saku ja Kurtna kogukonna koolid liitusid. Seejuures jäid tegutsema mõlemad koolimajad, Kurtnas käisid nii Saku kui Kurtna esimese ja teise klassi õpilased, Sakus aga kolmanda ja neljanda klassi lapsed. Selline segane olukord kestis ühe aasta, järgmisel sügisel keeldusid lastevanemad oma lapsi teise kogukonna kooli saatmast.
1925. aastast pärit kooli majanduskulude aruandest selgub, et Saku Algkooli ülalpidamine läks riigile maksma 169 000 marka. Kolmveerand sellest summast moodustasid õpetajate palgad, mille tasusid maakonnavalitsus ja riik. Ülejäänud osa rahast kulus peamiselt kütte hankimiseks, kantseleikuludeks ja inventari muretsemiseks, selle raha eraldas vallavalitsus.
1927. aastal soostus Harjumaa Koolivalitsus lõpuks vallavolikogu ettepanekuga rajada hoone Kajamaale vana koolimaja lähedusse. Uue hoone kavandi järgi olid majja ette nähtud ruumid nii koolile kui rahva-ja vallamajale.
1928. aasta suvel otsustasid vallavalitsus ja koolijuhatajad ühisel koosolekul laiendada koolikohustus viieklassiliseks: 1930. aastast pidi kehtima hakkama kohustuslik 6-klassiline haridus. Õppeaasta alguses käisid koolis revidendid, kelle arvates oli kool väga halvas seisukorras. Eriti kehvad olid lood raamatukogu ning õppevahenditega, sest mitmete aastate jooksul polnud jätkunud raha ei uute raamatute ega tarvilike õppevahendite muretsemiseks. Revidentide soovitusel esitas koolijuhataja Juhan Künnap maakonna koolivalitsusele avalduse koolitarvete saamiseks. „... Nõutakse, et lapsed ei pea mitte raamatuid tuupima, vaid mängima ja iseloovas tegevuses õppima. Selleks nõutakse ka õppe vahendeid, mis meil puuduvad ja mille eest mina koolinõuniku poolt märkusi olen saanud , et pidada minu hooletus olema , et neid ei ole kuna igas koolis pääle Saku kooli kõik olemas on ...”
1931. aastal muudeti Saku Algkool kuueklassiliseks. Kui 1930./31. õppeaastal käis koolis 33 last, siis järgmisel aastal oli see arv juba 54.
1932. aasta septembrist muudeti kool ametlikult kahekomplektiliseks, koolis hakkas tööle kaks õpetajat ning klassid jaotati kaheks. Esimene, teine ja kolmas klass jäid töötama vanasse koolimajja; neljas, viies, kuues klass asusid valmivasse koolimajja. 1932. aastal käis koolis 51 last
1933. aasta sügisel otsustas Haridus- ja Sotsiaalministeerium, et Saku koolis 1933./34. õppeaastal esimest klassi ei avata. Kooli lastevanemate koosolek esitas otsusele protesti ning pika asjaajamise peale lubati siiski ka tol aastal Saku Algkoolis esimene klass avada.
30. septembril 1934. aastal avati Kajamaal pidulikult Saku uus kooli-, rahva- ja vallamaja. Seal alustas tööd nüüd juba Saku 6-klassiline Vallakool.