Kontakt
Saku Gümnaasium
Tallinna mnt. 10, Saku, 75501
Telefon: +372 6718 000
Faks: +372 6718 006
e-post: gymnaasium@sakuvald.ee
Vaata kaarti
Gümnaasiumi uudised Prindi
GÜMNAASIUMIÕPILASTE ÕPPEKÄIK PÕLEVKIVIMAAL
10.05.2012
Gümnaasiumikasvandikud käisid 2012.a kevadel põneval õppekäigul põlevkivimaale.
Seda võib kindlalt nimetada huvitavaks käiguks, kuna õpilased nägid ja kuulsid paljudest tähtsatest asjadest, mida võib pidada Eesti üheks olulisemaks valdkonnaks. Põlevkivi on meie energeetika olevik ja lähitulevik, see on endiselt Eesti elektritootmise vundament.
Põlevkivienergeetika on Eesti majanduse seisukohalt eriti perspektiivne ka seetõttu, et võime sellele toetudes hakata lähiaastail oma elektrienergiat senisest suuremas mahus ja kasumiga eksportima Põhjamaadesse. Seega, põlevkivi on Eestile igati kasulik ja väga oluline. Eestis on põlevkivist elektrit toodetud 90 aastat ja asjatundjate kinnitusel jätkub seda maavara veel aastakümneteks.
Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara ning sellest valmistatakse erisuguseid kütteained, kuid siiski kõige tähtsam kasutusala on elektritootmine.
PÕLEVKIVI-
  • Põlevkivi värvus varieerub kollakaspruunist mustani.
  • Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.
  • Põlevkivi on suhteliselt pehme ja mitteabrasiivne.
  • Põlevkivil on madal kütteväärtus ja väga suur mittepõleva mineraalosa, s.o tuha osatähtsus.Õhukesed põlevkivi lehekesed hakkavad tikuga süütamisel kergesti põlema, sealt on see kiviliik oma nimegi saanud.
  • Põlevkivist toodetud elektri osatähtsus Eesti elektrienergia tootmises on 96-98%. Ühe kWh elektrienergia tootmiseks kulub ca. 1,5 kg põlevkivi.
Kuid mida kõike siis gümnaasiumiõpilased nägid?
Kõige esimesena saabusime Kukruse PõlevkivimuusemiAntud koht on sümboolne, sest just Kukrusel alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist.Seal jutustas asjatundja õpilastele teadmisi põlevkivi ajaloost, erinevatest kaevandustööde tarvikutest, erinevatest põlevkivi kasutusaladest, näha oli erinevaid kivimeid ja ajaloolisi esemeid: näiteks kaevuri märkmepaberid ja andmete sissekanneteraamat. ette, mis asub Kohtla-Järvel ja seda aastast 1966.
 
Põlevkivimuuseumis on samuti ka põlevkivitööstuse kunstinäitus. Peale teist maailmasõda „käisid“ paljud kunstnikud Põlevkivimaad joonistamas, maalimas ja töö teemat kujutamas. Põlevkivimuuseumi kunstikogus on arvel ligi 600 teost, kus vanim dateeritud töö on aastast 1883.
Järgmisena suundus buss Kukruse aherainemäele, kus sai näha võrratut vaadet kogu põlevkivibasseinile ning loodusele. Kukruse aherainemägi koosneb maavara rikastamise jääkide puistangust ning on üks tuntumaid Eestis. Mäe aukudest tuleb välja erilise lõhnaga suitsu ning see kuumab, sest mägi sisaldab püriiti ja põlevkivi.
Järgmine sihtpunkt oli meil Viru Keemia Grupi Soojuselektrijaam,Eesti suurim põlevkiviõli ja põlevkivikeemia tootmisettevõte. Viru Keemia Grupp alustas tegutsemist 1999.aastal, kus alustas tegutsemist Eesti esimene põlevkivitööstus 1924.aastal. Oluline on see seetõttu, et see varustab u 14500 tarbijat soojusenergiaga. Ettevõttes on näha suuri paake, happelisi basseine ja soolakotte, mis on vajalikud tootmisel ning ka juhtimispulte, mille nuppudele kõik oleks väga tahtnud vajutada mis on
Õpilased külastasid ka Kohtla kaevanduspark-muuseumit, mis asub endise Kohtla kaevanduse maa-aladel.
  • Põlevkivi hakkas nendel aladele ladestuma ca. 450 milj.a. tagasi.
  • Kaevandusmuuseumi käigud maa all ca. 8 m sügavusel, endise kaevanduse lõunapoolses osas oli kaevetööde sügavuseks aga juba üle 30 meetri. Eesti sügavaimas Estonia kaevanduses kaevandatakse praegu põlevkivi juba sügavamal kui 70 m.
Muuseumis oli näha - ekspositsioonisaali stendide, fotode jt.väljapanekutega; kaevurite riietusruum ja lambikoda. Samuti saadi külastada kivimite ja kivististe tuba. Lisaks sai ka näha lühifilmi, mis kirjeldas kaevandustööde ajalugu, erinevaid kaevandustöid ning väga täpselt lahtiseletatult, millest koosneb põlevkivi.
Väljas nägid õpilased ka Euroopa suurima ekskavaatori ehk “Esku” koppa.
Hetkel oli allmaa-muuseum remondis ning sinna õpilasi ei lubatud. Kuid allmaakäikude labürint kasutatava kogupikkusega on umbes 1,6 km ning kus on näha kaevurite tööpaiku, töötavat maa-alust tehnikat, sõitvat maa-alust kaevurite rongi  ja lõhkeaineladu. Võimalik oleks olnud tellida ka kaevurilõunat maa alla.
Ning viimasena, enne kojusõitu, käisid õpilased vaatamas ka Valaste juga, Oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud ning seega arvatakse, et Valaste juga on inimkäte töö. Sellegipoolest oli see ilus vaatepilt. mis on Eesti kõrgeim juga ( 30, 5m).
Kokkuvõttes, õpilastele meeldis see reis väga ning oli hariv. Ka õpetajad soovitavad seda, sest see oleks arendav ning oleks tore, kui kõigil õpilastel on võimalus seal ära käia. Põlevkivimaa on ka rahvusvaheliselt tuntud.
 
Joanna Parma ja Marleen Valdmaa
10.humanitaarsuund