Kontakt
Saku Gümnaasium
Tallinna mnt. 10, Saku, 75501
Telefon: +372 6718 000
Faks: +372 6718 006
e-post: gymnaasium@sakuvald.ee
Vaata kaarti
Gümnaasiumi uudised Prindi
Füüsika-keemia ainenädala kokkuvõte
06.12.2010
KEEMIA –FÜÜSIKA AINENÄDALA ÜRITUSED 2010/2011. ÕPPEAASTA SÜGISEL
Kolmapäeval 10. novembril toimus 9.a. , 9b. ja 9c. klasside 15 – le tublimale õpilasele õppekäik Premia Tallinna Külmhoone AS - i jäätisevabrikusse
 Karina Telling, Debby Titson, Robert Kotsalainen, Ebe-kai Rüütli  9c. klassist kirjutasid tagasidemeks järgmist:
Premias on jäätist toodetud juba 1950-ndatest aastatest peale. Praegugi ametis olevad meistrid on töötanud jäätisetehases, kes kümme, kes isegi paarkümmend aastat. Enamik tootmises kasutatavaid põhiretseptegi on samad, mis aastad tagasi, sest tarbijad armastavad just selliseid mõõdukalt magusaid ja kooremaitselisi jäätiseid nagu neid jäätmisemeistrid teevad.
  Me nägime, kuidas valmistati erinevates tootmismahtudes, erineva tootedisainiga ja laialdase sortimendiga väga erisuguseid jäätiseid. Nägime ladusid, kus hoitakse jäätiste tegemiseks vajalikke tooraineid ja pooltooteid, näiteks vahvleid, pähkleid, orgaanilisi värvaineid ja ka muid vajalikke materjale. Nägime ka jäätiste valmistamiseks vajalikke masinaid, kus segati kokku tooraineid vastavalt retseptuuridele
    Saime teada, et jäätise tootmine algab jäätise komponentide kaalumisega, järgneb segamine, homogeniseerimine, pastöriseerimine, jahutamine, järelvalmimine ehk laagerdamine, friiserdamine, doseerimine ja pakendamine, kiirkülmutamine, pakendamine kastidesse, ladustamine ja siis lõpus toimub ka säilitamine.
Meie jaoks oli uudiseks asjaolu, et Premia jäätisevabrikus kasutatakse 35% koort, mida lahustatakse piimas, et saada 15% - lise rasvasisaldusega koor jäätiste valmistamiseks.
   Meid üllatas töötajate arvu marginaalne erinevus on suvisel ja talvisel perioodil. Ootamatu oli  ka kuuldud-nähtud asjaolu, et väga suure osa tööst teevad ainult masinad. Tootmine on suures osas mehaniseeritud ja liinitöötajaid oli peamiselt tarvis pakendamiseks ja toorainete ettevalmistamiseks.
   Meile meeldis, et jäätisevabrikus oli kõik nii puhas ja seal olid kehtestatud ranged toiduohutuse ja hügieeni eeskirjad. Näiteks pidime me alguses kirjutama alla paberile, kus oli kirjas, et kui meil on olnud seal märgitud haigused, ei tohi me tootmisesse edasi minna. Me pidime ka selga panema valged kitlid, pähe mütsid ja jalga kilesussid. Meile meeldis ka see, et kõik toiduvärvid olid naturaalsed, näiteks saadi punast toiduvärvi peedimahlast (me ise mõtlesime, et maasikatest). Siiski põhiline asi, mis meile meeldis: me saime tasuta jäätist süüa. Kui olid ühe jäätisega lõpuni saanud, võisid veel juurde võtta ja lubati ka jäätist kaasa võtta.
Ainuke asi, mis meid häiris, oli tugev ammoniaagi hais, mis püsis kogu aeg, kui me tootmises viibisime.
Üldiselt meile meeldis väga see ekskursioon, saime väga palju uut ja põnevat informatsiooni teada, mille peale poleks ise tulnudki ning kui oleks võimalus sinna uuesti minna, siis me kindlasti läheks.
Meeta Morozov, Kelli Mets, Karmen Suss ja Kätlin Šadeiko  9a. klassist kirjutasid tagasidemeks järgmist:
Kolmandik Premia toodangust läheb Eestisse,ülejäänud eksporditakse Lätti,Leetu,Soome ja Venemaale. See on ainuke jäätisevabrik Eestis,mis on spetsiaalsest selleks otstarbeks ehitatud.
Premia jäätisesordimendis on üle saja sordi.Erinevatesse riikidesse lähevad erinevad sordid vastavalt rahva eelistustele. Näiteks armastavad soomlased lagritsajäätist,lätlased arbuusimaitselist,eestlased tavalist valged.Eestis on  jäätis populaarne kandilises pappkarbis, Leedus aga ovaalses plastikkarbis.
 Premia kasutab jäätise tootmisel nii koort kui ka taimerasvu. Koorejäätis on kallim,seevastu aga kasulikum.Kuna Eestis ei ole nii suurt kogust koort,mida vajab vabrik,siis saadakse koort ka võist.Venemaal,kus on ka vabrik kasutatakse toorpiima,sest seal on seda piisavalt.Glasuuri vabrik ise ei tooda ja ka Eestis ei tehta glasuuri,sest selle jaoks on vaja teada erilisi nippe, kuidas teha,et glasuur jääks ühtlaseks,ei tilguks ja hanguks õigel ajal.
Talvisel ajal on päevane toodang ~ 3 tonni.Vabrikus valitseb väga suur puhtus ja hügieen.Esimese protsessina toimub keetmine spetsiaalsetes mahutites,seejärel toimub pastöriseerimine.Peale seda seisab jäätisemass külmas ja lõpuks hakatakse seda pakendama. Pakendamine toimub osaliselt automaatselt,osaliselt käsitsi.Peale pakkimist peab jäätis veel seisma lõpliku hangumiseni ja külmumiseni. Vabrikus on ka ladu,mis hakkab juba väikseks jääma.
Saime teada,et maasikajäätist tehtakse roosaks peedimahlaga. See oli üllatus meile kõigile. Samuti nägime, kuidas need masinad meile jäätist toodavad. Nt. vahvlitopsi jaoks paneb inimene vahvlitopsid nii-viisi masinasse, kus on iga topsi jaoks pesa, et jäätis saaks sisse voolata. Sel moel pannakse neid topse igas sekundis juurde. Töötaja peab olema hästi kiire ja osav. Peale seda läheb jäätis ühte suurde külmakappi, kus on kuni -40 kraadi külma. Jäätised tiirlevad seal masinas ligikaudu pool tundi ja tulevad välja ja lähevad otse pakendamisse. Seal aitavad natuke kaasa inimesed. Šokolaadi või muu glasuuriga kaetud jäätise tegemine käib nii, et jäätis liigub masinates ja parajal momendil „haarab“ elektrooniline käsi (mis ei ole käe moodi, aga ta haarab käe kombel enda vahele jäätiseid) ja kastab selle hästi kiiresti shokolaadi või muu glassuri sisse . Glaseerkihi tilkumiseks ei ole eriti aega, sest kate külmub ülikiiresti ja sellega on ka tehnoloogias arvestatud. Glasuuri tilkumisrada on vaevumärgatav. Põhimõtteliselt seda polegi.
Suured jäätised pakendadakse siis grammiliselt. Eksimus on mõned grammid siia sinna. Üks inimene paneb pappkarbid kokku , teine võtab karbid vastu ja laseb sinna sisse jäätist ning siis paneb selle kaalu peale ja vaatab kas ta pani õige koguse, töötajad oskavad seda juba silmaga vaadata , seejärel võtab kolmas inimene selle kaalu pealt ja pigistab seda natuke, et jäätis karbis tõuseks veidike ja siis paneb kaane kinni. Kõiki tööopratsioone tegid töölised hästi kiiresti, näputöö oli osav. Peale seda pandi jäätiseplokk lindile, kus löödi tindimasinast jäätise karbi peale valmistamise kuupäev. Lindi peale peab karbi õigesti asetama, sest muidu ei lähe kuupäev õigesse kohta.
Kokkuvõttes võime me öelda, et meile meeldis see ekskursioon jäätisevabrikusse ja me jäime sellega rahule. Samuti saime palju targemaks ja saime ka maguse maitse suhu.
Kolmapäeval 10. novembril toimus 10.a, 10b, 11a, 11b. klasside 20 – le tublimale õpilasele õppekäik KBFI – sse (Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Lennart Lind, Kristin Kõva ja Marleen Valdmaa 10.a klassist kirjutasid sellest, mida said uut teada:
KBFI on teadusasutus, mis teostab uuringuid materjaliteaduse, geeni- ja biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, osakestefüüsika ja informaatika vallas.
Põhirõhk on suunatud moodsate füüsikaliste meetodite rakendamisele keemias ja biokeemias:
·         Katsed erinevate tugevustega magnetitega:
§         Instituudi tugevaim magnet on 18,81 T, mis on tuhandeid kordi tugevam Maa magnetväljast.
·         Keskkonnaseisundi uuringud:
§         Pakutakse ka teenuseid ekspertiiside ja laboratoorsete uuringute näol.
§         Erinevate saasteainete uurimine.
·         Tahke keha katalüsaatorite ja kõrgtemperatuursete ülijuhtide uurimine:
§         Mõndasid oksiide on võimalik teha paremateks elektrijuhtideks kui metall.
Bioorgaanika ja bioenergeetika
Bioorgaanika uurimissuunad:
·         Valkude struktuuri ja funktsioonide vahelised seosed
·         Eluslooduse funktsioneerimist tagavad ensüümid
Bioorgaanika uurimissuunad:
·         Elusraku fünktsioneerimine
§         Kasutatakse südamelihase rakke.
§        

Esmaspäeval 22. novembril toimus Saku Gümnaasiumis nutikamatele keemia-füüsika tundjatele füüsika-keemia ühendatud koolivooru olümpiaad
Koolivooru tulemuste põhjal tehakse valik õpilastest, keda saadetakse Saku Gümnaasiumit esindama Harju maakonna piirkondlikusse keemia- ja füüsika olümpiaadi vooru.
Tulemused klasside lõikes järgmised:
KEEMIA OLÜMPIAAD:
8. klass:
1. Kätriin Kukk 8b 79%
2. Liisi Raudväli 8a 78%
3.Keio Kapp 8c 60%
4. Greteliis Salo 8b 59%
5. Mari-Liis Duglas 8b 57%
6.Hanna-Katrin Krestinov 8b
7. Kaspar Uuselu 8a
8. Merika -Ethel Triik 8b
9. Triin Gretel Tauk 8b
10.-11. Nils-Gregori Aer ja Brittel Aasna 8b
9. klass
1.-2.-3. Meeta Morozov 9a, Triin Evard 9b ja Andres Rea 9a 70%
4. Reijo Olavi Komu 9a 46%
5. Karin-Liis Tambaum 9b
6. Sandra Järv 9b

10 klass – kõik õpilased 10 a. klassist
1. Lennart Lind 83%
2. Marten Liivik 71%
3. Mattias Kõoosalu 65%
4. Oliver Kuldmäe 63%
5. Kristin Kõvava 55%
6. Paul Tuurmann
11.klass -  kõik õpilased 11a. klassist
1. Johanna Rõigas - 91%
2. Siim-Sander Rooba - 69,2%
3. Martin Kangur - 48,7%
4. Raune Kobin  
5. Kelly Laane
6. Martin Tsirna 
7. Tõnis Kirsipuu
FÜÜSIKA OLÜMPIAADI TUBLIMAD:
8. klass:
Liisi Raudväli 8a
9. klass:
Andres Rea ja Meeta Morozov 9a
11. klass:
Johanna Rõigas 11a
 
Teisipäeval 23.novembril toimus Saku Gümnaasiumi aulas 10.-12.klasside õpilastele TTÜ prof. Raivo Vilu loeng teemal „Aatomid ja molekulid kui LEGO klotsid ja mida neist teha saab“
 
 
Teisipäeval 23.novembril toimus 8a. , 8b. ja 8c. klasside 45 – le tublimale õpilasele õppekäik Sakus asuvasse PMUK – i (Põllumajandusuuringute keskusesse)
Valmisid temaatlised plakatid ja kokkuvõtted.
Liisi Raudväli 8a klassist kirjutas tagasisidemeks järgmist:
Põllumajandusuuringute keskuses on viis laboratooriumit: agrokeemia, jääkide ja saasteainete, taimse materjali, taimetervise ja mikrobioloogia ning seemnekontrolli laboratoorium.
Jääkide ja saasteainete laboratooriumis tegeletakse mükotoksiinide analüüsimisega taimset ja loomset päritolu toidus ja söödas. Laboris on kolm sektorit: taimekaitsevahendite sektor, mükotoksiinide sektor ja metallide analüüside sektor. Analüüsitakse ka taimekaitsevahendite jääke, raskemetalle ja toidulisandeid. Keskusesse toodud proovid peenestatakse. Kromatograafi abil eraldatakse proov molekulideks, et näha, mis aineid proov sisaldab. See on kõige keerulisem labor põllumajandusuuringute keskuses ja kõik selle tegevused kontrollitakse.
Taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumis uuritakse taimedel esinevaid haigusi, eriti seenhaigusi. Kuid ka bakter ja viirushaigusi. Labor on garantiinlabor ning seal uuritavad haigused on keskkonnale ohtlikud. Määratakse ka taimekahjureid, nagu näiteks kartulile eriti ohtlik kartuli-kiduuss.
Seemnekontrolli laboratooriumis määratakse seemnete ja põllukultuuride puhtust, idanevust, niiskust, teiste taimede seemnete sisaldust, eluvõimet, 1000 seemne kaalu, seemnetel esinevaid haigusi ja kahjurite sisaldust.Uuringutes kasutatakse idanevuskappe, et saavutada seemnete idanemiseks sobivaid tingimusi kiiresti.
 
8b klassi õpilased Eino Marleen, Brittel Aasna, Mari Männik kirjutasid pärast õppekäiku järgmist:
 
Käisime klassiga Põllumajandusuuringute Keskuses, üllatav oli see, et sellises väikses kohas nagu Saku on katsekeskusi ja osakondi ühendav riigiasutus. Keskuses oli 5 laborit. Seal uuritakse enamasti taimede kahjustajaid ja taimedele ohtlikuid haigusi. Põllumajandusuuringute Keskuse ülesandeks on Eesti põllumajanduse edendamine Euroopa Liidu ühtses põllumajandusruumis läbi analüüside ning põldkatsete uute teadmiste loomine ja vahendamine.
Esimene labor kuhu me läksime oli Nemotoloogia labor, taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumis. Seal analüüsitakse kartuli ja viljapuude bakterhaigusi. Näiteks saime teada, et Kiduuss on ohtlik kartulile. Kiduussist näidati meile ka slaide. Saime teada, et kiduuss on pärit Lõuna-Ameerikast ja Eestisse jõudis 1935 aastal. Ta on umbes 1 mm suurune ja hävitab kartulisaaki. Oli võimalus mikroskoobiga kiduussi tsüste vaadata.
Teine labor, kus käisime oli Entomoloogia labor. Seal uuriti putukaid, näiteks hooghännalisi ja ripslasi. Meile näidati greipfruudi pealt putukaid, kes kahjustavad seda. Inimesi need putukad ei kahjusta, kuid neil võib tekkida allergia. Saime teada, et kui näiteks toataimed ei kasva, võib olla nendes mõni mürgine putukas, kes taime kahjustab.
Kolmas labor oli Seemnekontrolli labor. Seal määratakse põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede, lilleseemnete puhtust, idanevust, niiskust ja eluvõimet. Sinna saadetakse aastas üle 4000 proovi. Laboris oli ladu ja idanemiskamber. 
Neljas labor , mida nägime oli Saasteainete ja jääkide laboratoorium. Seal olid sektorid , näiteks Taimekaitsevahendite sektor ja Elementide sektor. Taimekaitsevahendite sektoris määrati taimekaitsevahendite jääkide sisaldust puu-ja köögiviljades. Elementide sektoris määratakse jälgelementide sisaldust toiduainetes. Laboris nägime rotatoor aurutit ja vedelikkromatograafi.
Oli hariv ja huvitav käik. Kuid kahjuks ei jõudnud me kõikides laborites käia. Seega loodetavasti on võimalus tulevikus sinna tagasi minna .
 
Ajavahemikul 22. - 26. novembrini tutvustati keemilisi reaktiive ja nende abil omapäraste võltsimiskindlate piltide – nn. Runge maalide valmistamise tehnoloogiat 7a. , 7b. ja 7c. klasside õpilastele loodusõpetuse ainetundides
Tagasiside 7. klasside õpilastelt:
 
Meile meeldis, see oli huvitav. Me pole kunagi varem seda teinud. Meile meeldis see väga. Hea lahe. Normaalselt lahe. See oli uus kogemus. Meeldib, hea kogemus, tore. Esmane tutvus keemiliste ainetega, väga palju erinevaid värve……..
 
Anna Kikkas
keemiaõpetaja